PANOPTIKUM | Tehisintellekti tehased: kogu planeet ühendatakse ühtsesse kontrollivõrku

Seekordses Panoptikumi saates vaatame üle suve olulisemad ja absurdsemad sündmused. Räägime Eestis järjest laienevast inimeste jälgimisest, põhiõiguste piiramisest ja uutest maksudest ning sellest, kuidas samal ajal suureneb riigi enda tegevuse läbipaistmatus.

Juttu tuleb ka kliimamuutustest ja Euroopa maastikupõlengutest, Ukraina ja Iraani sõdade järjest tihedamast põimumisest, tuumarelvadega seotud arengutest ning drooniohust. Uurime, milliseid küsimusi tekitavad Auvere ja Leipzigi droonijuhtumid ning kuidas valmistatakse avalikkust ette olukorraks, kus järgmise võimaliku droonirünnaku puhul võib olla väga keeruline kindlaks teha, kes selle tegelikult korraldas.

Samuti räägime tehisintellekti abil loodavatest vaktsiinidest ja viirustest, Bill Gatesi hoiatustest AI-ga seotud bioterrorismiohu eest ning ettepanekutest luua selle kontrollimiseks uusi rahvusvahelisi järelevalvesüsteeme. Vaatame ka seda, mis juhtub siis, kui tehisintellekt ja robotid võtavad üle järjest suurema osa inimeste tööst ning ühiskond muutub digitaalsetest süsteemidest üha sõltuvamaks.

Saate peateemana uurime aga üle maailma toimuvat enneolematu ulatusega andmekeskuste ehitusbuumi. Miks rajatakse neid niinimetatud „tehisintellekti tehaseid“ sellises tempos, milliseid andmeid seal töödeldakse ja miks räägivad tehnoloogiaettevõtete juhid juba tervete linnade ning lõpuks kogu maailma digitaalsete kaksikute loomisest?

Vaatame lähemalt, kuidas andmekeskused, tehisintellekt, 6G-sidevõrgud, nutilinnad, digitaalne identiteet, programmeeritav raha ja pidevalt kasvav sensorite võrgustik võivad hakata toimima ühe tervikliku süsteemina. Süsteemina, mis ei piirdu enam ainult inimeste tegevuse jälgimisega, vaid suudab seda analüüsida, ennustada ja järjest rohkem ka suunata.

Uurime ka seda, kelle kätte kogu see uus digitaalne taristu koondub, millist rolli mängivad selles riigid, suurkorporatsioonid ja finantssektor ning kui palju elektrit, vett ja muid ressursse need hiiglaslikud andmekeskused tegelikult tarbivad.

Räägime ka Eestisse kavandatavatest uutest andmekeskustest, mille energiavajadus võib ulatuda märkimisväärse osani kogu Eesti tänasest elektrikasutusest. Kas tegemist on lihtsalt järgmise tehnoloogilise arenguhüppega või ehitatakse välja taristut süsteemile, kus inimese identiteet, liikumine, tarbimine, raha ja igapäevased valikud muutuvad ühe suure digitaalse kontrollivõrgu osaks?